ABSA Cape-Epicu ettevalmistus ehk kuidas on rattaga Gran Canarial
Sobib hästi tänasesse lumetormi: ca nädal tagasi saabusime Kanaaridelt – Tarmo, Hannes, Janek ja Sulev – meie ABSA Cape-Epicu ettevalmistus nägi ette ka ca nädalast vähe konkreetsemat rattaga sõitmist, kui see, mis siin Eesti talves teha saab. Erki teeb sama hetkel Tais ja Martin lendab peatselt Kreekasse. Ehk siis meie veetsime natuke üle nädala Playa de Ingles’sis Gran Canarial.
Kujunes lemmik-kohvikuks. San Bartalomest nats ülalpool. Ca 1h ja 45 mintsa sõidetud kodust. Kusagil 1000m peal.
Laager möödus täiuslikult. Ilm on Kanaaridel selline, kui ette kujutada Eesti parimat suveilma ja veel natuke juurde panna. Soe ja päike paistab. Vaid mõnel päeval oli ka tuult ning näha mõnda pilve taevas. All mereääres oli 25-28 kraadi sooja ning üllatavalt soe oli ka üleval – ca 18-20 kraadi kindlasti. Kuni 2000m mäe otsa sõitsime lühikestes riietes. Jah, alla tulles tuleb siiski kilekas peale visata, sest siis tööd ei tee ja kiirus on suurem.
1950m peal
Igal hommikul kell 10 või 10.30 läksime välja ja ca nelja-viiepaiku olime tagasi. Meie paketis oli õhtusöök kell 6 ning selline päevakava sobis ideaalselt. Tõusud on seal pikad – ca 35-40km järjest üles sõita pole see, millega meie harjunud oleme. Esimesel päeval tegime ca 1400 tõusumeetrit ning selline tunne oli, et vot see oli alles raske päev. Mõne päevaga aga harjub ära ning 2000m pole enam mingi küsimus. Aga jah, raske on seal. Siledat on vaid mere ääres, kuid sealgi kogub paari tunniga ca 1500m kokku ikka. Tee käib pidevalt üles alla. Liiklus samas on natuke väiksem, kui naabersaarel Tenerifel ja seetõttu on sileda osa palju meeldivam. Kas seda üldse peabki mainima, et liiklus, see on seal üliviisakas. See on nii elementaarne. Meie Eesti liiklusega pole eriti midagi võrrelda. Teed on Gran Canarial üldjuhul ikka väga head ja siledad. See on loomulik, et vaiksemates kohtades ja kõrgemal mägedes läheb tee krobeliseks – need teed maksab valida siis üles ja mitte alla sõitmiseks. Kui elada saare lõunaosas – seal, kus enamus (ratta) ja niisama turiste elab, siis ega sõitmiseks üles on valida ca 4-5 tee vahel.
Mogani juurest Ayacata suunal. Ilus.
Konkurentsitult on ilusaim kant see, mis läheb alt üles Mogani juurest läbi Ayacata (1300m) juurde välja. Või siis Soria juurest läbi Ayacata juurde välja (viimane sõidupäev tegin ära mõlemad). Ayacata juures on võimalik siis veel ca 700m up edasi minna ning esimene osa selles on päääääris raske oma 10-14% pika-pika tõusujupiga. Soria juures on ka ilus sõita, aga tegelikult on kena suht ikka igalpool, kui mägede poole suund võtta. Lihtsalt see Moganikant on eriti kena. Lahe on seal see, et palju proffe on näha ümberringi. Me nägime Tinkoffi teami, Sveitsi MTB naistekoondist (Jolanda Neff näiteks), Taani noort superstaari, maailmameistrit Simon Andreassoni ja paljusid teisi piitspeenikesi ja suht “kuivasid” rattureid, kes mäkke kergel sammul üles astusid ja samal ajal midagi omavahel elavalt jutustasid. Sellises seltskonnas sõitmine annab jõudu juurde! Tavalisi rattasõpru (a’la nagu Mallorcal aprillis näha on) seal polnud. Olid vaid need, keda võib nö “advaced” klassi liigitada. Meile meeldib mõelda, et me ka sinna klassi kuulume. Vähemalt sooviksime ise seda ☺
Tinkoffi omad läksid suht kiirelt mööda.
Kokkuvõttes meeldis mulle Gran Canaria 1% rohkem, kui Tenerife, ehk suurt vahet pole. Sile osa on parem, teed on nats paremad ja… see juhtus võibolla lihtsalt juhuslikult – aga kõvasti soem oli tänavu Gran Canarial, kui täpselt aasta tagasi Tenerifel. Igaljuhul on see väga soovitatav kõigile neile, kes soovivad korra pimedusest valgusesse pääseda, et energiapaagid täis laadida ja siis kevadeni vähe lõbusamalt vastu pidada. Meile sobis ta veel eriti hästi, kuna saime vähe tunda, mida need rohked tõusumeetrid tähendavad, mida Lõuna-Aafrikas näha saame. Mõni fakt ka: – Sõidud:
1. päev: https://www.strava.com/activities/465086864
2. päev: https://www.strava.com/activities/465860604
3. päev: https://www.strava.com/activities/466511091
4. päev: https://www.strava.com/activities/467500152
5. päev: https://www.strava.com/activities/470224781
6. päev: https://www.strava.com/activities/470224781
7. päev: https://www.strava.com/activities/470957681
Mis su max kiirus on?
Ehk kõik kokku: 9 tervet päeva kohal ja 7 sõidupäeva: – 799 km – 35 h ja 9 min – 16 721 m up rattalaenutused ja töökoda ja rajakaardid: http://www.free-motion.com/gran-canaria/ kui minna oma rattaga siis kindlasti soovitaks panna compact vändad. Mul oli 39/53 ja ülekandega 39/28 on 10% ja veelgi järsemat pikalt ikka raske sõita. Ehk 34 peaks ikka ees olema. Taga kindlasti vähemalt 28. Ja viimaks peamine küsimus: mis Su max kiirus oli? See küsimus on põhiline ja vaevamas rattureid alates jalgratta leiutamisest saadik. Watid, tunnid ja läbitud kilomeetrid – kõik nad jäävad selle põhiküsimuse varju. Meil tekkis totaalne laagrisisene konkurents selle saavutamiseks ning see oli jutuks igal õhtusöögil. Koostati strateegiaid ning Hannes ja Janek pidasid plaani, kuidas üksteist õigel hetkel lahti vedada ☺ Gran Canaria max kiirus on seda lahedam, kuna vaja on julgust (teed on kurvilised) ja palju watte (sest ilma juurdeväntamiseta palju ei saavuta). 80,3 oli meie max kiirus. Virgo ja Ander – sõitke veebruaris üle! :D
