Finlandia 2016
Finlandia Maastopyöräily on meie kamba jaoks kuidagi erilisem võidusõit, kui teised. Peamiselt vist seetõttu, et see oli esimene välismaa võidusõit, kus käisime – Lahti ümbruse rajad tundusid tol korral lihtsalt üle mõistuse tehnilised ja raskete tõusudega… Eestlased said toona kolmikvõidu (Sigvard, Massa ja Välbe) – selle üle oli tol korral päris ülbe tunne… Natuke internetis tuhnimist ning leidsin üles ka 1998 aasta Finlandia tulemused (http://rc.eeme.li/tuloksia/1998-09-xx-Finlandia-maastopyoraily/miehet.txt). Tänavune võitja Samuel Pökälä oli sel ajal veel 8 aastane poisiklutt ja tõenäoliselt tema ema-isa veel alles mõtlesid, et kas panna poiss rattatrenni või… ☺ Iiris, kes sõitis eile välja suurepärase naistearvestuse 2. koha, oli tol 1998ndal aastal ühe aastane tirts kusagil titevoodis ☺ Lahe värk – aeg lendab kiirelt! Sel aastal käisime siis päris suure kambaga: kokku oli meid lausa 18 nägu: Kristo, Elisabet, Jaak, Janek, Veiko, Kadri, Iiris, Kalle, Jaagup, Hannes, Robert, Marianne, Marek, Sulev, Erki, Kristjan, Ivo ja Priit.
Sõit (rada) ise oli täiuslik. Päriselt. Või vähemalt tundus mulle nii. Rada oli tõepoolest heas tasakaalus: oli kohati väga tehniline (rada oli muudetud); kohati väga kiire; oli piisavalt nikerdamist; oli kivisid, juurikaid; oli väga kiireid suusaradade lõike vahele. Oli ikkagi ca 1400m tõusu kokku ja mõnusaid graniidiseid laskumisi. Tõepoolest väga kihvt rada. Lahti ümbruses materjali muidugi jagub.
Kristjan Randma pani Soome eliitratturitelt eest minema kohe esimesel paarisajal meetril ja näitas, et “we mean business here!”
Aga teisalt oli see sõit kuidagi kokku kuivanud. Tundub, et Tahkod ja muud on sellest vanast sõidust omamoodi üle sõitnud. Finlandia on nagu ajale jalgu jäänud. Stardis pikal vaid ca 60 inimest ja samapalju ka lühikesel ehk ühel ringil. Mäletan, et omalajal oli see ikka vähemalt kolme-neljasaja osalejaga üritus. Samas Soome eliitratturid olid kõik kohal nii naistest, kui meestest. Ei tea – meie soovime igaljuhul peakorraldaja Esko Lummelampile edu ning loodame, et üritus jääb kestma. Sest rajad on väga head ja muu olemine seal juures. Samuti ei pea päev otsa autoga sõitma. Reedel minek, pühapäeval tulek – aga tunne on, nagu oleks nädal aega puhkusel käinud.
Esimene tõus ja kael on juba pingutusest kõver
Tulemused: Kõigepealt Elisabet Ebras pani kinni lastesõidu! (mis oli ikkagi päris korralikul rajal ja korraliku pikkusega). Seega tänu Elisabetile tulime koju ikkagi ühe kindla võiduga! ☺Teised tulemused:
Pikk sõit ehk kaks ringi / 70 km
1. Samuel Pökälä 3:16
…
6. Erki Kukk 3:37
7. Kristjan Randma 3:42
…
13. Sulev Lipp 3:56
14. Ivo Sild 3:59
15. Kristo Ebras 4:01
…
21. Hannes Kägu 4:21
…
25. Janek Saareoks 4:33
…
29. Jaagup Pilv 4:39
…
31. Robert Kimmel 4:55
Veiko Viiral läks kumm…
Priit Laansalu sai herilaselt sellise suraka, et… jättis pooleli.
Marek Valdner pidas targemaks sõita ühe ringi.
Tulemused 36km
Naised:
1. Sini Alusniemi 1:50
2. Iiris Õunmaa 1:54
…
5. Marianne Palusoo 2:15
6. Kadri Kangur 2:24
Mehed:
1. Sami Hiltunen 1:40
…
5. Kalle Takel 1:53
…
52. Jaak Ennuste 2:41
Kokkuvõttes väga nauditav lühireis võõrastele, aga külalislahketele radadele. Kui jaksame (ja miks me ei peaks?), siis jätkame traditsiooni, mida 18 (!) aastat tagasi alustasime!
