2015 aasta L’etapp’st oli kuulda niivõrd palju positiivset vastukaja, et kui Hannes juba novembris ütles, et 2016 on ka minek, siis otsustamiseks väga üle paari minuti ei kulunud.

L’Etapp 2016 – Megeve-Morzine – ehk Tour de France’I üks etapp, mis päris tuuril on kavas päev enne Pariisi oli ristitud queen-stageks ehk üheks raskeimaks ning määravaimaks, kui midagi veel lahtist peaks olema enne tuuri lõppu. Paraku aga nuditi pühapäevasõitjate sõitu 24,5km võrra lühemaks ehk üks ca 12 km mägi võeti maha (146,5km asemel 122km ja ca 4000 tõusumeetri asemel ca 2700). Põhjuseks toodi “falling rocks”. Sellest oli loomulikult väga kahju, sest nüüdne sõit oma pikkuselt enam miskitmoodi “challenge’i” moodi välja ei paistnud, pigem kergem ja ajaliselt lühem, kui näiteks Haanja 100 (selge see, et hoopis teise iseloomuga). Samas, kui falling rocks, siis falling rocks, kuna mägedes loodusega nalja pole ja parem uskuda korraldajaid, kui vastupidi. Seega etapp iseenesest jäi lahjaks, kuna see “tuuri glory” oli sealt kadunud.

Aga see ei lugenud tegelikult. Luges tegelikult tervik – 4 kvaliteetset rattapäeva Alpides. Luges see, et kus see asi toimus ja milline loodus ja vaated seal kandis on. Tegemist on Alpide ühe ilusaima piirkonnaga üle-üldse – Prantsusmaa all paremas nurgas, Sveitsi / Itaalia piiri ääres, Mont-Blanci jalamil. Unistuste teed kõigile jalgratturitele. Rasked pikad tõusud ja nauditavad kiired ja tehnilised laskumised (mida me Kristoga üksteisevõidu eriliselt nautisime, kuna ülesmäge me liigume suhteliselt tagasihoidlikult ☺). Kõik see ca 30 kraadises soojuses ja sinise taeva all.

Tänud Virgo Karule eriliselt luxi elamise organiseerimise eest, Kristole ja Hannesele ratta kohale viimise eest ning Marguse, Virgo ja Hannese kaasadele heade hommiku-lõuna ja õhtusöökide valmistamise eest. Parim rattainimese nädalavahetus, mis olla saab!

Varahommikul 7-paiku stardis

Kristoga tegime kogu aeg võidu, et kes kiiremini alla saab

Kristo, Virgo ja Sulev

Need külad ja see loodus seal – ilus!

Väga lahe võidusõit oli.