Eesti Olümpiakrossi Karikasari 2018
Täna, 21. juulil 2017 avaldame selle, mida oleme kaheksa tubli Eesti rattaklubiga arutanud ja ette valmistanud viimased 6 kuud.
Nimelt käivitame olümpiakrossi sarja. Sarja, mida on vaja kui soovime, et MTB meil alana eksisteeriks.
Sarja idee on lihtne – et noored saaksid sõita maastikusõidu kuninglikku ala (MTB F1, nagu Christoph Sauser mulle kunagi ütles) ning meie lootus on, et ehk mõnele hakkab meeldima (tegelikult kindlasti meeldib juba täna) ja mõnel läheb lausa väga hästi ning ehk on siis ka soovi midagi suuremat sellel alal ära teha. Sest tänane seis on nukker, samas lootustandev. Meil on Martin Loo, kes XCO-d sõidab tippkonkurentsis. Siis aga tuleb tükk tühja maad. Olümpial on käinud kaks eestlast ja kirjas on eestlastest vaid 1 tulemus – Sigvard Kukk ja 41. koht aastast 2004. Naistest pole keegi kvalifitseerunud. Samas noori meil on, kes on rattaga osavad ning kellel on ka eeldusi. Seis pole üldse kehv.
Ühisstardist, füüsiliselt väga nõudlik (üldfüüsiliselt just), samas väga tehniline – selliseid omadusi maraton ei arenda ning kui sellise formaadiga tuttav pole, siis pole mujal maailmas midagi peale hakata. Kaua Sa kogemusi omandad – parimad aastad libisevad käest ja kogemused pole ikka veel omandatud… Nii Rootsis, Norras, kui Sveitsis – igalpool on olemas kohalikud, kõrgetasemelised XCO sarjad, kust tulevad tipptegijad. Meil on ka sellist sarja vaja. Küll need noored, kes XCO-s tegusid teevad, jõuavad hiljem ka maratone sõita ja võita, kui vanemaks saavad.
MTB, kui ala areng peab seisma kolmel tugeval sambal: korralik ja hästi toimiv XCO sari; korralik ja toimiv Eesti MTB koondis ja kõrgetasemelised ja igati au sees olevad Eesti Meistrivõistlused. Siis on eeldusi, et jõuame edasi.
Sarja korraldajad garanteerivad sarja toimimise vähemalt lähemal kolmel aastal ehk 2018-2019-2020 (siis on olümpia ja vahekokkuvõtete tegemise aeg). See on oluline teadmine, sest XCO-sarja puhul pole tegemist äriplaaniga. See nõuab kõikidelt korraldajatelt toetajate leidmist ja vajadusel ning tõenäoliselt ka pealemaksmist. Lugematutest töötundidest rajal ja mujal rääkimata. Seetõttu väärivad kõik etappide korraldajad tunnustust ning mis saab olla parem tunnustus, kui minna ja sõita. Tehkem seda siis, lugupeetud rattatreenerid ja kogu rattarahvas.
Me täname Teid ette.