Jah, Stiina käis meil külas ja Erkiga vaatasid nad, et mida talvel selga panna.
Tõsi on, et hoolimata sellest, et oleme sõitnud talvel rattaga julgelt üle 15 aasta – ikkagi on alati enne minekut küsimus – mida siis seekord selga panna! Seisad kapi ees ning püüad ette kujutada, et kui palju on väljas kraade ja kui tugev on tuul. Ega see pole lihtne. Kuigi teisalt – ega seal midagi keerulist samas ka pole. Lihtsalt tahaks, et ei hakkaks külm või palav. Lihtne!
Aga püüame kirja panna paar soovitust. Rõhutame, et tegemist on individuaalsete soovitustega – mis sobib meile, ei pruugi sobida Teile ja vastupidi. Aga ehk paar nõuannet siiski leiate.
(Kes pole lugenud, siis Jaanuaris 2017 kirjutasin eriti raju ilmaga sõitmisest, aga praegu pigem normaalse talveilma varustusest).
Hakkame ülevalt peale ja teeme kiire ülevaate talveriietest. Kuid enne veel – esimene ja kõige paremini töötav soovitus on vast see, et kui riided seljas ja õue minek, siis esimesed 5 minutit võiks pisut jahe olla. Pisut. Sest kui kohe on soe, siis on riideid liiast.
See on kiiver.
Kiiver.
Jah, kiiver võiks olla talvel siiski peas, kuigi talvemütsiga sõitmas käia on väga ahvatlev. Talvemüts on mugav ja pehme ja kui päris aus olla, siis teinekord oleme ise ka vaid talvemütsiga sõitnud. Aga seda vaid paksu rattaga ja paksu ja pehme metsa sees. Kuid jääme siiski soovituse juurde. Kiiver võiks olla peas.
Kui Sul on valida, siis on mõttekas kasutada talvel nn aerokiivrit. Vähem külma õhku laseb läbi. Teinekord teibitakse avad üldse kinni.
Üks väike nipp muidugi on.
Üks väike nipp on muidugi see, et kiivri pehme sisu saab talveks välja võtta. Siis mahub müts ilusti alla. Kiiver kindlasti ei tohi peas väike olla. Vastasel juhul hakkab esimese 10 minutiga pea valutama ja sõidust ei tule midagi välja enam. Aga pehme sisu välja ja müts alla. Ei pea ostma 1 number suuremat kiivrit. Kevadel saab sisu tagasi panna.
Müts võib olla täiesti suvaline talvine spordimüts (suusatamiseks mõeldud etc) või siis spets kiivrialune müts. Neid on ka palju erinevaid – võibolla võiks soovitada sellist, millel ümber pea üks wind-stopperi riba jookseb. See ekstra sooja ei anna, kuid hoiab tuule kinni.
Aga tuleme sammu alla. Kael.
Kael. Kaelas võiks olla puff (isegi siis, kui krae on korralik) või tegelikult külmema või tuulise ilmaga isegi kaks puffi üksteise peal. Sest tihtilugu on 1 puff liiga “lõdva” ning üksi tuult ja külma ei pea.
Veel sammu alla. Keha.
Tahaks öelda, et keha on see põhiline, kuid tegelikult nii ei ole. Kõik on oluline. Kui kõik muu on ok, kuid väike varvas külmetab, siis ikkagi on tuksis. Ühesõnaga keha.
Erkil ja Stiinal on seljas Specialized Element Roubaix talvejakk.
Ühesõnaga üks korralik talvejakk peab ikkagi olema. Vanasti sõideti ajaleht rinnapeal, kuid seda ikka tänapäeval enam ei näe. Ajalehtigi pole enam. IPad’i ka rinnapeale ju ei kleebi. Seega korralik jakk peab olema. Ei loe, et kui Sul on hea kilekas ja siis püüad erinevaid riideid sinna alla panna, et sooja saada. Pigem vähem riideid alla ja vabam on olla.
Näiteks Erki ei pane (0 kraadini) talvejakile alla miskit muud peale selle pikkade varrukatega pesu-särgi. Teinekord viskab taskusse ka vesti – lihtsalt igaks juhuks. Kuid reaalsuses kipub see sinna taskusse ikka jääma.
Element Roubaix kaitseb külma, tuule ja märja eest. Ja hingab.
Kui siiski tundub külm, siis võib siia juurde kombineerida igasuguseid sobivaid asju – nagu öeldud, siis kas tavaline vest, merino villast rattasärk või midagi muud, mis lisab sooja.
Püksid.
Pükse on erinevaid – on liibuvaid ilma windstopperitta, on liibuvaid koos windstopperiga. Koos ratturi “pehmendusega” ja ilma selleta. Koos traksidega ja ilma traksideta. Ja siis veel sellised vähem liibuvad, mis sobivad hästi fat-bike’ga sõitmiseks. Ja on selliseid freeride-tüüpi lühikesi, mis liibukatele hea peale tõmmata – hoiavad sooja ja Sa ei näe nõme välja. Muidu oma paksu rattaga, korraliku talvejaki ja kiivriga ning siis peenikeste baleriinijalgadega hard-core rattamees võib olla ikka päris koomiline vaatepilt :D
Element püksid on sellised, millel on alt laiem osa – väga edukalt saab talvesaapale peale tõmmata ja ükski tuul ei tule läbi.
Meile meeldivad sellised püksid, mis on eest windstopperiga, tagant hingavad ja ilma ratturipehmenduseta. Sest meile meeldib alla panna suvised rattapüksid. Vaid talvepükse palja ihu peale tõmmata tundub imelik ja pealegi istuvad lühikesed püksid mugavamalt jalas.
Seega, kui püksid on ilma pehmenduseta, siis saad neid ka suusatades kasutada. Suusamehed muidugi muigavad, kuid mis seal ikka. Me ikka põhiliselt sõidame rattaga.
Nagu öeldud, fätiga pane siis jalga vähe lohvakamad talvepüksid. Või siis liibukad ja peale siis freeride’i püksid. Nii tunned end hästi ja näed normaalne välja ka.
Talvesaapad.
Jällegi väga tähtis komponent. Ehk üks tähtsamaidki.
Jalad peavad soojas olema ning ükskõik milliseid bahillasid (need on kingakatted) Sa kasutad suvekingade peal, siis üsna pea hakkab ikka külm. Fakt. Talvekingade pealt ei maksa kokku hoida. Külmetavad varbad on väga vastikud. Kui on eriti külm ilm (alla -5 kraadi), siis võib ka talvekingadele bahillad peale tõmmata. Aegade jooksul on katsetatud ka elektrilisi tallasoendajaid, kuid neist pole ikka asja saanud.
Kui aga ka talvekingaga hakkab külm, siis rattapealt maha ja vibuta jalgu vaheldumisi nii hoogsalt, kui suudad. Veri liigub varvastesse ja soe hakkab.
Kindad.
Jällegi oluline komponent. Üldreegel on see, et külm kinnas on ikka külm, kuid liiga sooja (häirivalt sooja) kinnast harva on olemas. Seega vähemalt meie soovitus võiks olla, et pigem natuke soojem, kui külmem. Kui ikka on soe, saab käest kinda ära ju võtta.
Tänapäeva rattakindaid on olemas väga erinevaid ning soojuse järgi ritta ladudes võib neid lausa olla kokku 6-7 mudelit. Aga ei pea neid kõiki loomulikult omama. Kui on suve- sügise ja talvekindad – ehk kolm paari kindaid, siis on küll ja küll.
Ehk kokkuvõttes – vana ja kulunud ütlemine: ei ole halba ilma… jne. See vastab tegelikult tõele.
Peaasi, et nädalas korra vähemalt väljas käite ja loodust naudite. See on põhiline.
See asjandus, mis Erkil on peas, on veel development faasis.
