Uus hooaeg sai õige hoo sisse eelmise aasta oktoobris. Nagu ikka, kogun jooksva hooaja vältel kuklasse mõtteid, kogemusi, uut infot jne., et luua uue hooaja selgroog, kuidas uute arenguteni jõuda (nii ise, kui mu treenitavad).

Kevadeks oli selge, et suund on õige ja toimib ning esimene pool hooajast kuni juulini oli seis ilus ja roosiline. Võistlesin veel Tartu Mill triatlonil, kus jäin oma rattaosaga väga rahule ja võtsin suuna Tallinn Triathlonile ja 111’le.

Kohe peale Tartu Milli sai pühapäeval tehtud pikem aeroobne sõit ning oli täitsa normaalne, et teisipäeval jalad veel hästi ei liikunud ja kõrge intensiivsusega lõiku ei jaksanud sõita (watte hoida).

Tegin ohtliku otsuse, et ei võta koormust alla ja jätkan veel vajutamist, sest tunne oli okei ja vahel peabki dig-deep (loe: kaevuma sügavustesse).

Suutsin tekitada korraliku väsimuse ja enne Tallinna TRI’d võtsin koormuse alla ja lasin kehal taastuda – paistis, et tuleb kena seis. Reaalsus oli aga masendav – võistlusel ei jaksanud Tartuga võrreldes midagi ligilähedast teha. Kas võimsusandur valetab? Pidin tõdema, et ei valeta, tulemus ja wattid korreleerusid kenasti. Tabasalu TT jaoks püüdsin uuesti seisu parandada, sest see oli tähtis võistlus minu jaoks… täielik feil…

Milles siis asi on? Organism näitab, et kõik peaks hästi olema, pole üle tõmmanud ega midagi. Kui päev hiljem püüan hoida 5′ sellist võimsust, mida peaksin suutma hoida tund aega, siis jään tulemuses karmilt alla. Viha ja nutt on kurgus… no mida paganat? Mis ma muutnud olen või mis ma teinud olen, et selline seis on? Ja siis plahvatab: ma muutsin sadula kõrgust peale Tartut!

Must teip on kleebitud sinna, kus asus sadul enne, mis tähendab, et ma tõstsin sadulat 1.5 mm

Miks ma muutsin? Tundus, et jalg ei lähe piisavalt sirgeks ja ehk saab paremini jõudu rakendada. Aga hetk, mil muutsin, oli vale. Jalg oli väsinud ja kuigi iseenesest tundus, et muutus on hea, siis ma ei seostanud seda kordagi sellega, et ma ei jaksa vajutada (amatöör, ma ütlen). See lihtsalt ei mahu pähe, et selline asi võiks niimoodi mõjutada.

Kas ka mõjutas? Muutsin sadula tagasi päev enne 111’t. Läksin soojendussõitu tegema ja nägin numbreid, mida polnud ammu näinud / hoidnud – samas profiil on Lõunamaal ikka midagi muud, kui meil põhjas ja seal kõrgemaid watte hoida pole probleemi. Siiski tundus erinevus siledal lõigul positiivseid märke andvat. Päris võistluse rattaosa ise oli ajalises mõttes pettumus, aga olin sundinud ennast emotsionaalselt võistlema ilma ootusteta ning selle kohta oli sõit kerge ja tunne sadulas hea ehk sain positsioone vaheldada, et anda erinevatele lihasgruppidele natukene taastumist – nagu vanasti?

Illusioone ma tegelikult ei loo ja tõehetk saabub umbes nädala jooksul, kui olen kodus tagasi, lasknud organismil kergelt taastuda ja saab treenida taas enda tavapärastel radadel.

Kas siis millimeetritel on tähtsust? Poodi piima järele võib ka puusade õõtsudes minna, aga saavutussportlasele on tähtis tulemus ja see võib mõnikord sõltuda tõesti millimeetritest.

Veel üks mõttekoht läheneva Triathlon Estonia kontekstis, kus tuleb madalas asendis tunde veeta. Aeroasend on küll kiiremaks sõiduks ainuvõimalik viis, kuid seejuures on ülioluline, et suudaks asendis ka jõudu rakendada ja oleks optimaalselt mugav (kiiktooli keegi sulle pakkuma muidugi ei hakka). Tulemuse otsustab tihti kompromiss maksimaalselt madala / aero asendi ja suuremate wattide vahel – kumb kumma üle trumpab?