“Mida rohkem sa tead, seda rohkem sa kahtled.” (Kristjan Porti loengust)

Kui dotsent Port oli ülalolevad sõnad välja öelnud, helises mu kõrvus äratundmiskelluke – mingi ebamäärane tunne, mis mind on takistanud midagi kirjutamast / ütlemast, sai lõpuks sõnastatud. Lisaks sellele muidugi ka tavapärane “… seda rohkem saad aru, kui vähe sa tegelikult tead”.

Mis mind kirjutama ajendas, on ratturite armastus kiiruse vastu. Ma olen kahe käega poolt, et eraldistardi üks eesmärke on kõrge keskmine kiirus, aga nagu me kõik teame, sõltub see ka välistest mõjutajatest ehk rajaprofiilist ja ilmastikutingimustest. Samas liigagi tihti aetakse ka treeningul taga mingit müstilist kõrget keskmist kiirust (pole aega soojendust ega lõdvestustki teha, sest muidu keskmise kiiruse näit kukub).

Selle valguses tahan tuua illustreeriva näite, mida tähendab kiiruse ja võimsuse (P=F*v) omavaheline võrdlus. F – pedaalidesse minev jõud, v – sagedus ehk kadents ehk kui kiiresti pedaale ringi ajad.

Jüri paarissõidu kiiruse ja võimsuse graafikud (sõidetud individuaalselt)

Ülalolevad graafikud on Jüri eraldistardil “genereeritud”, numbritel pole tähtsust, sest tendents jääb samaks. Tegemist oli paarissõidu võistlusega, kus võistlesin individuaalselt. Pane tähele kiiruse kõikumist ja võimsuse stabiilsust ehk ühtlast pingutust (rajaprofiil oli lame).

Graafikuga seoses toon välja ekstreemsused, et näidata, kuidas kõrge kiirus ei tähenda automaatselt kõrget võimsust/võimekust vms.

Võtsin ühe madalama kiiruse vastutuule lõigul ja kõrgema kiiruse allatuult, kus mõlemal juhul tehakse korralikult tööd (pole pööret, pole laskumist vms.). Esimesel juhul on kiirus 26.2 ja teisel juhul 46.1 km/h – võimsus on viimasel juhul 10% madalam! 

Hästi suures laastus tahan öelda kahte asja:
1. treeningul vastutuult sõita (sellest johtuvalt madala kiirusega) on tõenäoliselt kordades efektiivsem (tugevamaks saamise eesmärgil), kui suure kiirusega allatuult
2. võistlusel vastutuules “üle panemise” tõenäosus kasvab kiiruse langusega (ehk mida suurem tuul ja madalamale vajub kiirus, seda rohkem pingutatakse üle) seda vähemalt lineaarselt, kui mitte eksponentsiaalselt (see viimane on intuitiivne avaldus, pole arvutanud ja puudub statistika).

Kuula oma jalgu (mõnel toimib ka pulsi jälgimine, aga pulss on tagantjärele (aeglaselt) reageeriv ehk “retrospektiivne moonutis”) – jalgades olev “tunne” peab olema võimalikult konstantne. Tüüpilisel juhul aga pingutame vastutuult üle ja allatuult liiga vähe. (Edited: lisasin lingi) Samas on sellisest käitumist teatud juhtudel kasu, kuid sellest juba järgmine kord…

PS! Parim investeering varustusse on võimsusandur.

Jüri TT, 07.05.2014