Uskumatu, kuidas vaid 6 päevaga üks võhivõõras koht omamoodi omaks ja armsaks saab. Nii, et lausa kahju on lahkuda. Täna viisin ratta ära ning täitsa kurb oli korraks. Istun Playa de las Americas (Costa Adeje) nimelises kohas ühe soomlase (skandinaavlasi on siin väga palju) kohvikus ja mõtlesin, et panen need paar-kolm siinoldud päeva üldjoontes kirja. Ehk on abiks, kui keegi kavatseb siia ratta sõitma tulla. Või üldse mõtleb, et kuhu minna. Ühesõnaga #cyclingintenerife. Kuidas see on? Pühapäeval tuli mõte ja kolmapäeval olin lennukis. 6 tundi ja kohal. Mis seal salata – mul oli üsna klaar eelarvamus sihtkoha osas – mis seal ikka huvitavat olla saab. Kuidagi kulunud tundus see, et – kus käisid? Ah, Kanaaridel puhkamas… Aga tegelikult on hoopis teisiti. Igal paigal on miski oma hing. Selle 12 300 (vertical) meetri jooksul usun, et sain selle saare hingele natuke lähemale. Soovitus üks – Sul on oma (kodusel) rattal all miskid kerged (loe: üle-keskmise) jooksud. Võta need kaasa. Kui kavatsed ratta laenutada, siis tavapäraselt stockis rendiratastel just teab mis head jooksud all pole. Aga head ja kerged jooksud kuluvad siin ära. Pehmelt öeldes. Kui tõusunurk on 13-23 kraadi – siis, kui püsti pedaalides ratas korra jõnksti seisma jääb (tead küll seda tunnet), siis oleks hea, kui kerged jooksud oleksid. Puhkamiseks seisma pole ka mõtet jääda – pärast on pedaali kinnisaamisega on raskusi. Ühesõnaga – kui lennufirma lubab kahte kotti, siis jooksud kaasa. Kui lubab ühte kotti, kaalu, et kas saaksid võtta jooksudekasti ning osa pagasist sinna sisse ühes jooksudega mahutada. Samas, kui Sul on mingid ägedad 60-se pöiaga jooksud – siis neid ära võtma hakka – need siia ei sobi. Aga head jooksud annavad rattale pool juurde. Seda ilma erilise vedamise vaeva ja lisatasuta. (Kui jooksude kotti või kasti vaja on – tule küsi meilt poest. Ning kui võtad karbonjooksud, ära piduriklotse unusta – pidureid läheb siin vaja + stockratta klotsid on kindlasti alumiiniumipuru täis – see Su karbonjooksudele head ei tee).
Võimalusel oma jooksud kaasa. Jooksukotti tule küsi meilt. Tasuta

Võimalusel oma jooksud kaasa. Jooksukotti tule küsi meilt. Tasuta

Teine soovitus – kui näiteks jookse kaasa ei saa võtta – võta oma sadul. Sest tunde siin sadulas kulub ohtralt. Parem oleks, kui Sul oleks sadul, millega sa oled harjunud. Sadul ei võta pagasis palju ruumi ning vahetada on lihtne. Perse tänab pärast. On jaanuar ning Sa pole tõenäoliselt harjunud veel tunde sadulas veetma. Kevadlaagrit ma siin ei teeks. Kohe mitte mingil juhul. Sest fakt on see, et siin siledat pole. Sky meeskonna manager: “There is very little flat in Tenerife, but generally the main climbs are very steady, around five to six per cent in gradient, so it’s a great destination to get some good aerobic training.” Sõitsin läbi terve Tenerife lõunakülje ning ainumas siledam tee on Los Gigantes-Adeje-Los Christianos-El Medano. Ehk mööda mereäärt. Aga siiski tuleb selline 1300-1500 tõusumeetrit kokku, kui selle vahe edasi-tagasi ära sõidad. Nagu näiteks täna – oma viimasel päeval tahtsin tõepoolest kergemini võtta – 75 km vaid kuid ikka 1250m. Ning pealegi – see sile pole kõige ilusam kant siin Tenerifel. Liiklus. Suur buss suriseb Sinu taga 5 minutit või rohkem kui vaja, et siis suunda näidata ja suure kaarega mööduda. Sama teeb Golf GTI-s istuv kohalik oss, nokats kuklas. See on siin kultuuri osa. Ratturid on ka nii viisakad, et ei hakka üksteisest mööda minema (mis oli minu jaoks väike üllatus), kui autod on kõrval. Sõidetakse üksteise taga niikaua, kuni on ohutu mööduda. Keegi ei trügi. Keegi ei tee mingeid zheste või nägusid. Kõik on rahulikud. Kõik arvestavad üksteisega. Veel üks detail – kui tahad sõita seda siledamat otsa, siis arvesta suure liiklusega kaasneva vinguga, mis õhus on – see tee on väga suure liiklusega. Mägedes on selles mõttes kindlasti parem. Et ühesõnaga kevadlaagrit ei teeks.
10917432_611467948957691_4810127866472129425_n

El Teide tee. Ilus.

Aga ma teeks kindlasti nii, nagu ma tegin. Tulla detsembris / jaanuaris /veebruaris korra kuueks-, max kaheksaks päevaks ning saada korralik annus päikest, trenni, tõusumeetreid – kokkuvõttes energiat. Temperatuur on siin mereääres hommikul 20, päeval 25, õhtul taas 20. Soe. Kujuta ette parimat suvepäeva Eestis. Päikest ja sinist taevast õnnestus mul näha 7-st päevast 4-l. Ülejäänud 3 päeva oli soe, aga udune. Ca 1000 meetri peal on 10 kraadi sooja. 1500 peal 7-8 kraadi. 2100 peal 4,5 kraadi. Ehk kui lähed (ja Sa pead minema, muidu pole mõtet siia tulla) El Teide tiirule – võta heaga kaasa vest, kilekas, müts, neopreen (sügise) kindad ja kui mahub, siis põlved ka veel. Sest üleval on f*****g külm! Eriti külm on alla tulla. 30 km järjest. Ükski liiges ei liigu – vaid värised ja hoiad lenksust kõvasti kinni, et maoli ei annaks. El Teidelt allatulev tee (see, mis sirgelt tuleb) on üsna kehva kattega, seega ettevaatust. Tasapisi läheb muidugi soojemaks. Alla jõuad ning jalad uuesti ringi käima saad, siis hakkab juba päris hea. Aga ära tuleb käia seal hotelli juures, mis on ainuke maja seal kõrgusel, kus “all the pro’s live”, nagu mulle rendiofficist öeldi. See, kus Sir Wiggins elas pikemat aega, kui ta tuuri võitis. Seal pole mobiililevi ega midagi. Nagu hukkunud alpinisti hotell.
Ainumas maja mitmekümne kilomeetri raadiuses ja 2150m kõrgusel. Hukkunud alpinisti hotell.

Ainumas maja mitmekümne kilomeetri raadiuses ja 2150m kõrgusel. Hukkunud alpinisti hotell.

Aga tee sinna oma megailus. Alguses mööda imeilusaid serpentiine, kuni männid lõpevad ja vaikselt algab tühjus ja laavaväljad. Mägedel on silmad. Või nagu Marsil. Ma arvan, et minuarust ausõna Lance Armstrong sõitis vastu mulle. Saateauto ka taga. Viipas käega. Kõik tervitavad siin. Normaalne. Cannondale-Garmin pro teamiga sõitsin koos üles. Tähendab natuke aega sõitsime koos. Aga nad alustasid ka Vilaflorist – mul oli selleks ajaks juba 1500 meetrit tehtud. “Tenerife hosts the longest continuous climb in Europe (in terms of height gain) from sea level to – 2,200m in one hit.” Ja nii ongi. Ca 40 km järjest üles. Masca.
10407247_611467828957703_1035386506949128475_n

Masca päikeseloojang, kui hiljapeale jäin.

Võimas ja ilus, kuid alahindasin Mascat. Arvasin, et no mis see Masca tiir siis ära ei ole. Aga see on megaraske ja megailus samal ajal. Kui alla jõudsin ja aru hakkasin saama, et mul tuleb kõik see veelkord ära teha ja üles sõita,v… 23 km… siis hakkas reaalsus kohale jõudma. Jäingi pimeda peale, viimased paar-kolmsada tõusumeetrit Mascas võtsin juba pimedas ning siis täiesti kottpimedas ca 1000 laskumismeetrit (10km) alla Los Gigantesesse. Garmini keerasin ette ja brigtnessi panin max-i peale. Et vähemalt esituli oleks. Mitte et see mulle midagi näidanud oleks, kuid vähemalt keegi vastutulejatest ei hakanud siis üksteisest mööda sõitma. Ja siis puhtalt tunde järgi tulin alla. Seda ma ei soovitaks kellelegi. Ilma tuledeta oli tõesti ohtlik, kuid mul polnud muud võimalust. Los Gigantesest võtsin takso ja sõitsin koju. Tollel päeval tuli ca 7 ja pool tundi sadulas, puhast sõiduaega 7 tundi ja 3350 tõusumeetrit. Ning vaid 125 km. Aga Masca on seda pingutust väärt. PS – Masca tiiru soovitaksin teha vastupäeva. On ülestulek rahulikum ja näeb rohkem. Summary: – Õige koht tulla ära kuueks-seitsmeks päevaks (ja mitte pikemaks) Eesti külmast ning oma energiapaagid täis laadida. Kevad-laagrit ei asenda, kuid õige asi on sellegipoolest. A’la Tervisespordi seltskond – tehke üks lühike päikeselaager. Sest reaalselt sellist kliimat ei leia mitte kusagilt mujalt, kui just päris Lõuna-Aafrikasse sõita ei kavatse.
Imeilus Masca.

Imeilus Masca.

Aga siin ongi Aafrika tegelikult. – Tseki, et Sinu rattal oleks vähemalt 28 hammakat taga (parem, kui vähem, kui 39 ees). Muidu mõned tõusud tapavad (tähendab nagunii tapavad ☺). – Siledat pole siin üldse. Kes räägib, et “noh pole hullu”, siis ta lihtsalt valetab ☺ – Hotelli hinnas sisalduvat (tegelikult võimalikult odavat) sööki ei soovita võtta. Väga palju on mõistlike hindadega kohvikuid, kus pakutakse kõike head ja paremat väga mõistlike hindadega. Ka hommikusöögiks. 2.99€ täielik inglise hommikusöök koos capuccinoga. Igas kohvikus on passwordiga korralik wifi. – Tasub varem välja minna. Kuni 6-ni on paljudes kohtades õlu 1€ :) Aga tegelikult seepärast, et pimedapeale ei jääks nagu mul juhtus. – Kui tuled Adeje / Playa de las Americas kanti, siis ratast laenuta: https://bikeexperiencetenerife.com/en – äärmiselt mõnusad tüübid. 2015 a karbonraamiga 11s 105 juppidega Specialized Tarmac – 24€ / päev. Neil on ka väga korralikud Allez’d, Roubaix’d etc. Ma olin eriti õnnelik, sest sain sama geomeetria ja sadulaga ratta, nagu mul kodus on. – Rattasõidu kaardid oma Garminisse saad siit: http://www.cyclinglocations.com/tenerife-routes/ – Kindlalt pead ära tegema: El Teide, Masca. Ülejäänud on oma vaba valik ☺ Soovitan teha paar päeva sissejuhatuseks, siis panna vaim valmis, minna varem välja teha üks neist kahest. Siis päev-kaks vahele ja siis teine. Viimasele päevale mitte jätta, sest ilma peab ka jälgima. Kui üleval on lumi ja vihm siis parem mitte minna. – PS – El Teidele ära mitte mine täpselt sama teed, nagu mina – tasub võtta laugem tee Vilaflori. See minuoma oli nats lühem, kuid nii kuradi järsk, et … jääb meelde pikaks ajaks ☺ Mul tuli kokku 6 täispikka sõidupäeva, selle jooksul 27 tundi, 550 km, 12300 m (up). Minu sõidud leiad: https://www.strava.com/athletes/300243?utm_source=top-nav Tenerife on mõnus. Tasub tulla. Ride first – work later ☺

Leave a Reply

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.