Rõuge Tuur on nii eriline sündmus, et kindlasti väärib vähe pikemat tähelepanu. Miski paar kuud tagasi juba, kui meie Tartu-Kristjan helistas ja ütles, et võiksime Tuuril meeskonda sõita, tundus see juba hea mõte olevat. Rõuge tuur on aastaid meie kõigi kavva kuulunud – ikkagi ainuke MTB-tuur Eestis. Ei pidanud kahetsema ka seekord. Mõte viia esimene etapp Kütiorgu on väga kiiduväärt idee. Lausa eraldi vajab äramärkimist Kütioru hingematvalt kaunis loodus. Meil kõigil õnnestus seda sõita vahetult pärast vihma kui heinamaad aurasid ja päike oli loojumas. Orus oli udu ja üleval paistis õhtupäike. Jaan Tätte sõnadega: “See oli ilus.”

Erkil läks esimene etapp ajataha, kuid selle vea ta parandas kuhjaga hiljem. Meil Kristjaniga seevastu õnnestus esimene sõit väga hästi ning viimasel pikal ja raskel Kütioru tõusul jätsime maha nii Poopuu-Erikson, kui ka Roonet-Rebane tandemi. Meie etapivõit oli väga magus, mis seal salata, kuid üürike.

Esimene päev: võidukalt finishis. Endal ka hea meel :)

Juba teisel etapil teada-tuntud Läti munamäel pandi täiega üles ning minul seda viimast käiku enam kusagilt võtta polnud. Kristjan küll oleks jõudnud pundile Erki-Poopuu-Erikson-Roonet-Rebane–Olle järgi minna, kuid mina mitte. Saime teisel etapil kokkuvõttes korralikud minutid pähe ning sinna Läti mäele jäi meie 1% lootust võita see tuur meeskondlikult.

Teine päev: meel on mõru. Me Kristjaniga saime korralikult pähe.

Aga see-eest tegi teisel päeval Erki kuhjaga tasa esimesel kaotatu ning lõpetas ca 10 minutilise eduga teise koha ees. Kolmas päev oli nüüd 2015 a tuuril see, mis tavapäraselt oli see teine päev ehk raskeim päev olnud. Seega pidi vaim valmis olema ca 1100ks tõusumeetriks 60-l kilomeetril. Kui seda oleks kaks ringi olnud ehk siis 120 km ja 2200 tõusumeetrit, siis oleks juba päris välismaa maratoni mõõdu välja andnud. See näitab lihtsalt seda, et see sõit oli küll lühike, kuid siiski üsna tõusurikas ja intensiivne. Ja muidugi – neil väljamaa sõitudel pole neid imevaid heinamaid… Tõusu pole ollagi, aga oi kui raskelt veereb… Õnneks oli ikka 1 ring. Naljakas oli see, et see “kerge” teine päev oli tegelikult ikka kõige raskem ning kolmas tundus juba väga mõnusana. Minul oli nõrgemana loomulikult pidevalt raske, Kristjan hoidis gaasi peal korralikult, kuid kokkuvõttes liikusime üsna nobedalt. Kuna kolmas päev oli raskeim ja ka keeruliseim ka siis Erkile oli see vormistamise küsimus. Jõudnud järgi esimesena startinud tiimile Poopuu-Erikson, lõpetasid nad rõõmsalt koos. Roonet-Rebane neid kätte ei saanud, samuti ei saanud meie neid (loomulikult) kätte. Seega kokkuvõttes Erki individuaalis esimene, meie Kristjaniga meeskondlikult kolmandad.

Kolmas päev: võitjad: individuaalis Erki ja meeskondlikult Poopuu-Erikson

Rõuge Tuur on ainulaadne üritus meil siin Eestis. Kõik, kellele meeldib maastikurattasõit peaksid olema kohal. Loodetavasti tulevikus tuur ikka toimub ja seda mitte Eesti Meistrivõistlustega samal ajal. Meie oma Eesti ilus-lihtne Haanjamaa loodus, värske õhk ja võrratud rattarajad – see on seda väärt! Vaid kolm päeva ja mälestusi kogu eluks!

Kolmas päev: Kristjan juba juubeldab, teisi pole veel kutsutudki :)

Tuuri tulemused, kuid üldises pingereas ehk nö esimesed kuus: 1. Erki Kukk – 6h46:19.7 2. X-SPORT TEAM (Toomas Erikson, Peeter Poopuu) – 6h46:52.2 3. Team Craft (Meelis Rebane, Risto Roonet) – 6h55:28.3 4. Aigar Raja – 6h58:32.2 5. VO2 Specialized CC (Sulev Lipp, Kristjan Randma) – 7h01:32.6 6. Kristo Sepp – 7h07:26.3

Rõuge Tuuri korraldavad Ivar ja Ivo Tupp: http://haanja100.ee/et Täname väga!

Detailsed tulemused: https://docs.google.com/spreadsheets/d/1he3A49ebggR1zyr8kq6W3ZcsNozQZPcc8AupCSTtmzc/edit?pli=1#gid=1326716233

Albumi pildid kuuluvad Küllile Võrumaa spordiliidust. Täielik galerii: http://lkylli.zenfolio.com/f752922779

Leave a Reply

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.